Fotojaht

Täna õhtupoolikul toimus järjekordne fotojaht. Lisaks meie rühmale võisid tulla osalema ka teiste rühmade õpilased. Nii oli valmis startima kaheksa fotokate ja telefonidega varustatud võistkonda. Iga võistkond sai lehe, kus oli 14 fotot alevi erinevatest kohtadest. Ettenähtud aja jooksul tuli need kohad üles leida ning ennast seal pildistada. Lisapunkte oli võimalik saada, kui pildistati mõnda looma, lindu või putukat. Nende pildile saamiseks jooksis mõni võistkond koeral järel, mõni laenas kohalikelt tädidelt kasse ja üks võistkond kaevas kivide alt sitikaid välja.

Võistlus oli üsna tasavägine ja vahed väikesed aga lõpuks oli seis selline:

Võistkond PAPPARAZZOD (Alvar, Dave, Fredy) 1 koht 57 punkti;

LOLLAKAD (Simmo, Mart, Jaanus Z) 2 koht 56 punkti;

CALL ME (Triin, Daisiki, Kelli) 3 koht 54 punkti;

MEIE SAAPAD (Dima, Krister) 4 koht 53 punkti;

LAMBIKATE GANGBANG (Egert, Rene, Vambola, Jaanus) 5 koht 51 punkti;

TIIGRIKUTSUD (Siim, Artur) 6 koht 49 punkti;

MUDILASED (Edvin, Janek, Alar) 7 koht 48 punkti;

TUPSUD (Samuel, Veronika, Rauno) 8 koht 53 punkti.
Kõrvaloleval pildil on kohad, kus võistkonnad pidid ennast pildistama.

Juhtub ka nii!

Täna toimus meil lennundusshow, mis sai ootamatu lõpu.
Asi algas eelmisel nädalal, kui Edvin ja Keler tegid ettepaneku, et nemad korraldava lennundusvõistluse. Mõte ju väga hea ja tegelikult olid nad väga tublid asja läbi mõteldes ja organiseerides. Mõte meeldis ka teistele ja juba varakult asuti lennukeid valmistama. Eriti hasartseks läks asi võistluspäeval, kus isegi suured poisid ei põlanud ära paberist lennukite voltimist, täiustamist ja vildikatega "tuunimist". Loomulikult tehti ohtralt proovilende nii, et kohati oli koridoris juba raske liikuda, sest õhk oli siia-sinna sööstvaid lennukeid täis. Kui üritus ametlikult pihta hakkas, oli kõigil hasart juba sedavõrd suur, et kasvataja pidi kõvasti vaeva nägema lendurite korrale kutsumiseks. Siiski saime Edvini ja Keleri eestvedamisel lennukite ülevaatuse ja tutvustuse tehtud ning kõige kenamad lennumasinad valitud. Selgitasime välja ka kõige kaugemale lendava lennuki. Kuigi kasvataja pidi korduvalt meelde tuletama, et kui üks võistleb, siis teised jälgivad ja ei tee sel ajal proovilende ega aruta naabriga, kuidas ise kaugemale lennata.
Viimaseks vooruks oli vigurlend. Kuid vaatamata kasvataja hoiatusele, et kui üksteisega ei arvestata, siis ta lõpetab ürituse, ei suudetud ennast kokku võtta. Nii ei jäänud kasvatajal muud üle, kui teatada: "Aitab! Üritus on lõppenud!" Võitjad jäid välja selgitamata ja auhinnad jagamata.
Ehk oli see õppetunniks, et elus tuleb osata näha ka teisi enda kõrval ning arvestada nendega ja mitte seada alati enda soove ja tahtmisi esikohale.
Siiski kiitus Edvinile ja Kelerile, kes näitasid üles initsiatiivi ja üritust läbi viisid.

Keleri sünnipäev

Tegime sünnipäevalapsele koos jogurtitordi, mida ehtisid 12 küünalt. Peale väikse sünnipäevalaulu laulmist ja õnnitluste vastu võtmist puhus sünnipäevalaps küünlad ära ja võisimegi hakata maiustama. Kook maitses igatahes suurepäraselt.

Väga lihtsa ja maitsva jogurtitordi retsept:

Purusta 1 pakk (200g) küpsiseid taignarulliga ja sega 100 g võiga. Suru saadud tainas lahtikäiva küpsetusvormi põhja. Sulata 5 tl. želatiini klaasi vee või mahlaga ja lisa ühele liitrile jogurtile. Sega ja vala jogurtimass küpsetusvormi küpsisekihile. Pane kook vähemalt neljaks tunniks külma.

Anekdootide rääkimise võistlus

Täna, 1.aprillil, rahvusvahelisel naljapäeval, toimus II ja III rühma ühine anekdootide rääkimise võistlus. Parimaks anekdootide rääkijaks valiti Siim. Järgnesid Edvin, Alar, Keler ja Artur. Nüüd aga mõningad näited kõlanud naljadest:

“Artur, mis sa teed minu õunapuu otsas?”
“Oi naabritädi - te ei teagi, et tuul viskas puu otsast kaks õuna alla ja ma vaatan, kas saan need tagasi pandud.”

Keler jutustab klassis: “Kas teate, ma kaklesin just ühe suure kambaga! Küll ma neile alles andsin! Kõik andsin: tossud andsin, mobla andsin ja päikeseprillid andsin ka! Ja siis nad panid jooksu – ikka mina ees ja nemad järel!”

“Edvin, kes see sinu koolilaua nii täis on sodinud?”
“Ei tea, õpetaja! Mina seda küll ei teinud!”
“No kes siis?”
“Pole aimugu! Aga enam ma seda ei tee, ausõna!”

“Noh, Cristo, kas täna oli koolis tavaline päev või juhtus ka midagi huvitavat?” küsib kasvataja.
“Mis seal salata, täna juhtus üht-teist nii huvitavat, et selle klaarimiseks kulub emal üsna mitu kuupalka...” tunnistab Cristo.

Siim leiab geograafiaõpikut sirvides känguru pildi.
“Jah,” ohkab ta, “mis seal salata: Austraalias on rohutirtsud meie omadest kõvasti suuremad!”

Fredy ja Egert näevad rannas esmakordselt veesuusatamist.
“Ei tea, miks see mootorpaat nii meeletu kimaga kihutab?” imestab Fredy.
“Mis seal imestada – ta peab ju põgenema!” arvab Egert. “Sa vaata ise, mihuke turske suusataja seda paati laineid mööda jälitab!”

Janek seisab bussipeatuses ja kuulab pealt kahe tädi juttu. Üks tädi küsib teiselt: “Keda sa ootad – poissi või tüdrukut?
“Tüdrukut,” vastab noor priske tädi. “Tüdrukutega on lihtsam toime tulla.”
Janek astub pingil istuva tüseda mehe juurde ning küsib: “Onu, keda sina ootad?”
“Bussi ootan, poiss,” vastab mees.
Janek palub: “Kui oled ta ära sünnitanud, siis võta mind ka bussi peale, eks?”

Egerth küsib kaupluses: “Palun pool meetrit vorsti!”
“Kulla poiss,” laiutab müüja käsi, “kus seda enne kuuldud on, et vorsti müüakse meetrikaupa! Iga koolilaps peaks teadma, et vorsti müüakse kilodega!”
“Olgu,” on Egerth rõõmsalt nõus, “ma ostan siis pool kilomeetrit!”