Jõulukohvik

 Sel nädalal tegime jõulukohvikut. Ettevalmistused selleks algasid juba detsembri alul ruumi sisustamise ja menüü koostamisega. Küpsetasime piparkooke, vahvleid, kooki ja saiakesi, mida soovijatel oli võimalik kohvi, teed või glögi juues ja jõulumuusikat kuulates süüa.

Piparkoogikellukesed

Poistele oli see heaks kogemuseks. Nii mõnigi leidis, et mitu tundi leti taga seista on ikka päris väsitav. Ja oh seda üllatust, kui üks osalistest tööpostilt lahkudes ja mingi hetk tagasi tulles leidis ennast "vallandatuna" ning tema asemele oli võetud juba teine. Aga nii on ka päriselus! Lisaks sai rakendada matemaatikatunnis õpitut omahinna ja juurdehindluse arvutamisel. Tuli osata ka võõrkeelt, sest üks retsept oli ingliskeelne.
Teenitud tulu eest oli plaanis osta Wiile uus mäng, kuid päris nii palju me kokku ei saanud. Mõtleme veel, millele kulutada.
Jõulukohviku toimumisse andsid oma panuse Ilver, Marek, Sten, Tauno, Deil, Toomas, Janek ja Raigo.

Deili loss

Deil sai lõpuks valmis juba sügisel alustatud lossi. Küsimusele, miks see nii kaua aega võttis, vastas arhitekt ja ehitaja Deil nii: "Kivide ladumine ja segu segamine võtsid nii palju aega, et rutem ei jõudnud."

Käes on jõulu- ja päkapikuaeg

Jõulu eel on mõned asjad nii,

nagu muidu mitte iialgi.
Näiteks, et kui lapsed magavad,
päkapikud kinke jagavad.
Laps see põõnab pehmel asemel -
kes siis valvab tema asemel?
Pole lapsel muret tunda vaja -
suss on tema ustav esindaja.
Suss peab vahti, sussi suu on lahti,
ainult palun mitte panna sinna prahti.
/Paul-Erik Rummo/

Ka meil käivad öösiti usinad päkapikud headele lastele kommi toomas.

Särkidele joonistamine

Möödunud kuul oli soovijatel võimalik  riideesemeid tekstiilimarkeritega omanäolisemaks muuta.
Järgnevalt mõned näited valminud töödest.
 
 

Vigurpannkoogid

Selle nädala teeõhtul küpsetasime pannkooke. Aga mitte tavalisi, vaid vigurpannkooke. Ülesanne oli küpsetada pannkoogitaignast mingi loom, kujund, ese või asi. Tulemusi näed allpool.

Rebaste ristimine

Nagu ikka tuli rebasepoistel läbida erinevaid katseid ja täita humoorikaid ülesandeid, kus teised said nende kulul nalja. Kuid kõige põnevam osa oli see, kui rebasepoisid laulsid oma "ristijate" kohta pilalaulu, milleks oli natuke muudetud sõnadega tuntud lastelaul "Muitonu pidu"

"Rebaste pidu"

Elas metsas rebane,
keset kuuski noori vanu.
Kadakpõõsa juure all,
tema urg on sügaval.

Kutsus kokku külalisi,
karvaseid ja sulelisi.
Lendas Ilver, Margus,
Sten ja Steven nupukas.

Vantsis uhkelt Marek,
veeres Raigo okaskera.
Deil nudisabaga,
Janek kikkis kõrvaga.

Joostes tuli väle Tauno,
Hiljaks jäi veel Siiri.
Siis kõik lauda istusid,
pidurooga maitsesid.

Marek imes mesikooki,
Ilver rüüpas kastejooki.
Steven karusmarju sõi,
Deil see kurejooki jõi.

Tauno limpsis samblasuppi,
Janek näris käbijuppi.
See oli päise päeva aal,
pilla palla pillerkaar.

Tauno juubel

Sinitaeva kuldseid kiiri
saadab Sulle päikse naeratus.
Sünnipäevaks palju õnne - 
see me kõigi unistus.

Deili sünnipäev

 
Et Sul jätkuks püsimatust,

rõõmsat meelt ja kasvuks pikkust,

pähe tarkust, meeleerksust,

koerustükke igaks juhuks.

Palju-palju õnne!

Kooliaasta algus

Nädala keskel, kui kõik olid jõudnud vanadele sõpradele tere öelda ja saada tuttavaks uute õpilastega, istusime kogu rühmaga maha, et tähistada kooliaasta algust ja teha plaane edasiseks. Kooki nosides tuletasime meelde vanad koolielu reeglid ja võtsime vastu mõned uued, mis peaksid meie elu natuke lihtsustama ning vältima asjatuid vaidlusi. Otsustasime jätkata ka iganädalaste teeõhtute korraldamist. Samuti saime kokkuleppele kokkamise jaoks vajaminevate toiduainete ostmise raha summas. Sel õppeaastal on see 8 eurot.
Elu rühmas kulgeb vana rada mööda. Uus on see, et iga nädal hakkame valima "Nädala nägu". Nädala näoks võivad kanditeerida kõik meie rühma õpilased, kes on saanud hakkama millegi väga positiivsega, teinud midagi head, olnud kellegi vastu eriti sõbralikud või abivalmid.... Igal kolmapäeval, teeõhtul, valime kanditaatide hulgast kõige-kõigema. Nädala tegu ja tegija lähevad kirja vastavale stendile koridori seinal ja samuti rubriiki "Nädala nägu" siin blogis.

Lõpupidu

Meie rühmast lõpetas sel aastal 9. klassi Sander.


Olgu kõrge, kaunis Sinu lend!
Kes võib teada, kuskil teede taga
on ehk, mida oled igatsend.  


Head teed!

Õieilu

Lisaks õpilastele on meil rühmas ka ligi 50 toalille, kellest aegajalt mõni õide puhkeb. Ilmselt neile meie juures meeldib, sest õitsevad ka need taimed, mis toatingimustes harva oma õisi näitavad (näiteks aaloe). Mareku ja Tauno toas õitseb juba kolmandat nädalat kliivia, mille õied levitavad ka tugevat magusat lõhna.

Suvised sünnipäevad ja õppeaasta lõpp

Peatselt on jälle üks kooliaasta läbi. Oli viimane aeg koos ette ära pidada ka suvised sünnipäevad. Nii tähistasime kolmapäeval kuu aega varem Sanderi ja kaks kuud varem Mareku sünnipäeva.
Tegime ka kokkuvõtteid möödunud õppeaastast ja avasime sügisel kinni pitseeritud ajakapsli, mis sisaldas lühikest videolõiku ja andmeid meie rühma liikmete kohta (pikkus, kaal, arvamused kaaslaste kohta jms.). Eriti põnev oli võrrelda, kui palju keegi aasta jooksul kasvanud oli ja palju kaalus juurde võtnud.

Matkarajal

Kolmapäeval käisime matkamas Kütiorus, mis on Eesti sügavaim ürgorg (70 meetrit). Kui sügisel läbisime Kütioru lühema matkaraja, siis seekord suundusime pikemale. Rada algas laskumisega oru põhja. Ka oru põhjas voolava oja ületamine lagunenud sillal läks libedalt. Tõelist pingutust nõudis tõus oru põhjast üles mööda järsku ja eelmise päeva vihmast libedat nõlva. Vaade ülevalt tasus nähtud vaeva.
Sääsehorde ja peagi ka märgu jalgu trotsides jätkasime teed. Vaatasime vana vesiveski varemeid ja käisime muistsete eestlaste hiiepaigas, kus ohvrikivile jäetakse ka tänapäeval metsavaimude jaoks mitmesuguseid ohvriande. Elevust tekitas ka rajal kohatud hiir.
Mingil hetkel muutus matk aga "ellujäämiskursuseks", sest tähistatud matkarajal suutsid nii mõnedki poisid ära eksida. Nüüd tuli meelde tuletada looduses liikumise põhitõed. Õnneks on tänapäeval olemas mobiilid. Kõik jõudsid siiski õnnelikult meie laagriplatsi, kus tegime lõket ja küpsetasime kaasa võetud head-paremat.

       

Kevad läbi kaamerasilma

Ligi kuu aega, aprillist mai keskpaigani, käisime kevadet pildile püüdmas. Selleks, et näha midagi ilusat, ei ole tingimata vaja minna kuhugi kaugele. Tuleb vaid osata vaadata ja näha. Enamus pilte on tehtud koolimaja vahetus läheduses - paarisaja meetri raadiuses. Parimad pildid tulid välja Margusel ja Deilil. Kiitust väärivad aga ka kõik teised osalejad: Janek, Marek, Sten, Raigo, Sander, Timmy ja Ilver.
Ilusaimad pildid said välja prinditud ja koolimajas kõigile vaatamiseks üles pandud.
Järgnevalt parimad hetked, mis meie kaamera ette jäid.

Raigo sünnipäev

Ole ikka rõõmus, kraps
väike sünnipäevalaps.
Igal aastal kasva vaks,
nii sa saadki suuremaks.

Hästi palju õnne!

 Raigo sünnipäev möödus nii nagu sünnipäevad ikka - koogi ja õnnesoovidega. Oli ainult üks suur erinevus. Nimelt polnud hällilast ennast kohal. Seetõttu tegime Raigole väikese videoloo, kus peal kõigi õnnesoovi, mida Raigo näeb kooli tulles.

"Ristimine"

Deili joonistatud pilt meie rühma liikmetest

Nüüd on meie kõige uuem rebasepoiss Deil "ristitud" ehk ametlikult rühma vastu võetud. Selleks tuli tal täita mitmeid ülesandeid ja läbida takistusrada. Deilile omaselt sai ta kõigega humoorikalt hakkama. Peale Rebase Vande andmist kuulutasime Deili ametlikult meie rühma liikmeks koos kõigi õiguste ja kohustustega. :))

Väljasõit ümbruskonda.

Ilmad on mõnusalt suvised ja loodus muutub järjest rohelisemaks. Tundus hea mõte teha üks väljasõit ümbruskonna ilusatesse kohtadesse. Nii istusimegi koos I rühmaga bussi ja asusime teele.

 Esmalt käisime Meremäe vaatetornis. Torni ronides olime merepinnast 234 meetrit kõrgemal. Ilm oli pilvitu ja nii oli sealt kaugele näha. Eriti köitsid tähelepanu Petseri kloostri kuplid ja Venemaa poolelt tõusvad suitsusambad, mis paistsid olevat tekkinud metsatulekahju tagajärjel.

 Edasi sõitsime Vastseliina piiskopilinnuse varemeid uudistama. Ronisime ka siin vaatetorni ja siis seejärel alla orgu, kus vulises Võru- ja Setumaa piiriks olev Piusa jõgi.

Lõpuks sõitsime Kirikumäe järve äärde, kus on mõnus laagripaik matkaonni ja külakiigega. Siin tegime tervisliku pikniku kasemahla ja juurikatega (porgand, kapsas, kaalikas dipikastmega). Värskes õhus maitses kõik väga hästi.

Enne äraminekut käisid karastatumad ka jalgupidi järvevees. Ja oh seda üllatus - püüdsid kätega kinni 20 cm pikkuse vingerdava kala, mis esmasel vaatlusel tundus olevat angerjas.

Vaated koolimaja katuselt

Kuna meie koolimaja on alevi kõige kõrgem hoone, siis oli arvata, et sealt on ümbrusele ka ilus vaade. Seda käisid oma silmaga vaatamas kasvatajad Katre ja Siiri. Õpilasi kaasa ei võetud, sest teekond sinna on ebaturvaline. Tuli ronida üles neljast redelist, turnida laetaladel ja hoiduda tuvisõnnikust. Aga vaated olid ka vaeva väärt.Lisaks ilusatele vaatedele oli koolimaja pööningul veel üks huvitav asi - nimelt nõukogude aegne häiresignalisatsioon (pildil ümmargune asjandus). Kui olid sõjaväelised õppused või valitses mingi oht, siis pandi see aparaat tööle. Oma undamisega  kostis see kaugele ja hoiatas inimesi.

Volbrituli

Nõia elu, nõia elu, see, jah, on kõige parem.

Ah, kui hea on olla nõid, kui sa vaid õppind oled.
                                                 /Laulusõnad lavastusest "Väike nõid"/

Käisime Blocksbergi mäel volbrituld tegemas. Tegelikult küll Kiigemetsas, aga tuli oli uhke ja kaitses meid kõikide kurjade nõidade eest. Põnevamaks tegi asja ka see, et tuld tegime hilisõhtul - ajal, kui tavaliselt enam väljas olla ei lubata. Lisaks tule tegemisele sai kiikuda ja metsas ringi joosta. Julgemad tegid nõialaulu lauldes ümber lõkketule ka mõned tantsuringid. Ja kui tehakse tuld, siis peab loomulikult ka grillima.

Oli tore õhtu pimedas ja salapärases metsas, kus ümberringi õitsesid lillade õitega näsiniinepõõsad ja kuskilt kaugelt kostis sookurgede kluugutamist.

   

Aprill on naljakuu

Kuidas muidu nalja saab, kui ise ei tee. Ülesanne oli jäädvustada fotokaga naljakaid hetki koolielus. Piltidele võis ka töötlemise käigus lisaväärtust anda või neid ise lavastada.
Naljakaid hetki otsisisid Marek, Janek, Sander, Sten, Ilver, Raigo, Margus, Steven.
 

Lugude jutustamine

Esmaspäeval algas aprillikuu aprillinaljadega. Teisipäeval tähistati üle maailma muinasjutuvestja Hans Christian Anderseni sünnipäeva. Kolmapäeval proovisime meie ise rääkida naljakaid ja põnevaid lugusid. Igaüks pidi välja mõtlema kaks lugu. Üks pidi olema juhtunud tema endaga. Teine pidi olema väljamõeldud, kuid tuli esitata nii nagu oleks ka see sinu endaga juhtunud. Kuulajate ülesanne oli ära arvata, kumb lugu oli õige ja kumb vale. Igatahes fantaasia tuli panna tööle. Omajagu julgust nõudis ka teiste ees oma lugude esitamine. Parimaks juturääkijaks valiti Sander. Kõige paremini arvasid aga ära, millised lood on õiged ja millised valed, Sten ja Marek.

Janeku sünnipäev

Õnne nagu sajajalgsel kalosse,
et musttuhat puruneks tasse,
et killust killuni õnne oleks,
et sellest iial puudu ei tuleks.

"Rebase ristimine"

Veerand hakkab lõppema ja viimane aeg oli meie uus rebasepoiss Tauno ka ametlikult rühma vastu võtta. Selleks tuli tal läbida mõned katsed ja täita mitmeid ülesandeid. Vastavalt nende sooritamisele sai ta endale loosida kas preemiaid või karistusi. Midagi ülejõu käivat teha ei tulnud ja peale vande andmist oligi Tauno meie rühma liikmeks kinnitatud.

Ilveri sünnipäev

Killuke päikest,
killuke kuud,
alati õnne
nii väikest kui suurt!

Kolm sünnipäeva korraga

Eile pidasime Marguse 12., Steni 16. ja Eesti riigi 95. sünnipäeva. Stenile ja Margusele olid tehtud küpsisetordid, mida kaunistasid rahvuslikud toonid sinine, must ja valge. Eestile eraldi kooki polnud aga see-eest toimus eesti teemaline mälumäng kahe võistkonna vahel, kus kapteniteks olid sünnipäevalapsed.

Vastlaliug

Selleaastased vastlaliud said tehtud Veemäe puhkepargis tuubidega.

Mao aasta algus

Pühapäeval algab hiina kalendri järgi musta veemao aasta. Meie tähistasime maoaasta algust hiina õhtuga.

Et hiinlaste kõige tuntum asi on söömispulgad, siis proovisime ka ise nendega süüa. Menüüs oli Janeku ja Ilveri valmistatud riisipuding, kus sees üks õnnemandel. Õnnemandel sattus Ilverile, nii et teda peaks ootama ees eriti õnnelik aasta.

Uurisime natuke ka horoskoopi, et teada saada, kes millise looma aastal on sündinud ja milliseks eesolev maoaasta võiks kujuneda.

Õhtu lõpetuseks läksime õue, kus lasime taevasse kaks hiina laternat koos oma salasoovidega. Jääb vaid loota, et kõigi soovid ka täide läheksid.

Edukat õnnelikku maoaastat!