Kuna meie koolimaja on alevi kõige kõrgem hoone, siis oli arvata, et sealt on ümbrusele ka ilus vaade. Seda käisid oma silmaga vaatamas kasvatajad Katre ja Siiri. Õpilasi kaasa ei võetud, sest teekond sinna on ebaturvaline. Tuli ronida üles neljast redelist, turnida laetaladel ja hoiduda tuvisõnnikust. Aga vaated olid ka vaeva väärt.Lisaks ilusatele vaatedele oli koolimaja pööningul veel üks huvitav asi - nimelt nõukogude aegne häiresignalisatsioon (pildil ümmargune asjandus). Kui olid sõjaväelised õppused või valitses mingi oht, siis pandi see aparaat tööle. Oma undamisega kostis see kaugele ja hoiatas inimesi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar